Kuidas õppida õppima?
-> Laps ega ka täiskasvanu ei saa õppida kui ta on väsinud, kui tal on kõht tühi või liiga täis.
-> Jälgige ja leidke sobiv aeg, mil lapse keskendumisvõime on parem.
-> Eemaldage kõik segajad (raadio, telekas, nutiseadmed, kõrvalised asjad töölaual ja selle ümbruses) nii, et see ei tunduks karistusena. See aitab paremini keskenduda ja tähelepanu fokusseerida, kui segajaid ei ole.
-> Tähelepanu on vaja suunata ja hoida tegevusel.
! Aeg + keskkond+ tähelepanu
-> Piisav uni on lapsele ja ka täiskasvanule ülioluline. Maganud aju töötab palju efektiivsemalt.
-> Sunniviisiline õppimine väsinult jätab negatiivse seose ja nii muutubki õppimine vastumeelseks.
-> Kohustusele rõhumine või hirmutamine: „Kui sa hästi ei õpi, jääd lolliks ja ei saa suurena eluga hakkama“, ei pane last rohkem õppima, pigem vastupidi. See loob veel stressi ja pinget juurde.
-> Tähtis ei ole see, et laps oleks kõiges kõige parem. Oluline on õppida õppima ja pingutama ka siis, kui on raske, anda endast parim.
Laps vajab kiitust pigem just selle eest, et ta pingutas, tegi ja andis endast parima, mitte selle eest kui ta saab hinde 5. Muidu võib tal tekkida arusaam, et kui ta 5 ei saa, siis ta ei olegi piisav ja on justkui vähem väärt või halvem.
-> Kõige tähtsam asi, mida koolis õppida on see, et kuidas õppida, töötada väljakutsete kallal ja mitte käega lüüa.
-> Kui õppimise ajal on näha, et laps kaotab fookuse, ei suuda enam keskenduda, tehke paus. Keskendumise nõudmine ei too tulemust. Laps on ilmselt väsinud juba või on tal mingi mure.
-> Nutiseadmed, mängud, sotsiaalmeedia omavad meie üle tohutut võimu. Nutiseadet ei peaks lapsele kätte andma enne kui ta on leidnud oma huviala.
-> Ideaalne oleks, kui laps õpib üksi oma laua taga, aga teab, et kui ta on proovinud, kuid hakkama ei saa, siis lapsevanem on olemas ja valmis aitama.
Andes lapsele piisavalt autonoomiat, teeme talle võimalikuks ka eduelamuste kogemise.
Peame hoolitsema selle eest, et meie ajusid mitte ei aheldataks, vaid arendataks.
-> Jälgige ja leidke sobiv aeg, mil lapse keskendumisvõime on parem.
-> Eemaldage kõik segajad (raadio, telekas, nutiseadmed, kõrvalised asjad töölaual ja selle ümbruses) nii, et see ei tunduks karistusena. See aitab paremini keskenduda ja tähelepanu fokusseerida, kui segajaid ei ole.
-> Tähelepanu on vaja suunata ja hoida tegevusel.
! Aeg + keskkond+ tähelepanu
-> Piisav uni on lapsele ja ka täiskasvanule ülioluline. Maganud aju töötab palju efektiivsemalt.
-> Sunniviisiline õppimine väsinult jätab negatiivse seose ja nii muutubki õppimine vastumeelseks.
-> Kohustusele rõhumine või hirmutamine: „Kui sa hästi ei õpi, jääd lolliks ja ei saa suurena eluga hakkama“, ei pane last rohkem õppima, pigem vastupidi. See loob veel stressi ja pinget juurde.
-> Tähtis ei ole see, et laps oleks kõiges kõige parem. Oluline on õppida õppima ja pingutama ka siis, kui on raske, anda endast parim.
Laps vajab kiitust pigem just selle eest, et ta pingutas, tegi ja andis endast parima, mitte selle eest kui ta saab hinde 5. Muidu võib tal tekkida arusaam, et kui ta 5 ei saa, siis ta ei olegi piisav ja on justkui vähem väärt või halvem.
-> Kõige tähtsam asi, mida koolis õppida on see, et kuidas õppida, töötada väljakutsete kallal ja mitte käega lüüa.
-> Kui õppimise ajal on näha, et laps kaotab fookuse, ei suuda enam keskenduda, tehke paus. Keskendumise nõudmine ei too tulemust. Laps on ilmselt väsinud juba või on tal mingi mure.
-> Nutiseadmed, mängud, sotsiaalmeedia omavad meie üle tohutut võimu. Nutiseadet ei peaks lapsele kätte andma enne kui ta on leidnud oma huviala.
-> Ideaalne oleks, kui laps õpib üksi oma laua taga, aga teab, et kui ta on proovinud, kuid hakkama ei saa, siis lapsevanem on olemas ja valmis aitama.
Andes lapsele piisavalt autonoomiat, teeme talle võimalikuks ka eduelamuste kogemise.
Peame hoolitsema selle eest, et meie ajusid mitte ei aheldataks, vaid arendataks.
Ebaõnnestumine on normaalne, see on osa protsessist.
Allikas: Kuidas aidata lapsel õppida ja areneda? Jaan Aru